Otepää – Eestimaa looduse pärl

Bernhard SPA Hotelli leiad Otepäält, Lõuna-Eesti kuppelmaastiku keskelt.

Künklik maastik ja üllatavalt mitmekesine pinnavorm on moodustunud sajandite jooksul- Otepää kõrgustik on kõige markantsem näide jääajast. Matkates mööda jõgedeäärseid radasid võid siin kohata imeilusat jäälindu. Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike ning loodusliku mitmekesisuse kaitseks on moodustatud Otepää looduspark pindalaga 22 430 ha.

Muust Eestist oluliselt erinev maastikuprofiil ja arenev turismiinfrastruktuur on loonud ülistava müüdi Otepääst kui miniatuursest Šveitsist Eestis.

Hotellile nime pannes saadi samuti inspiratsiooni Šveitsist- St Bernhardi mäekurust ja mungakloostrist. Suur St Bernhardi kuru, mida läbib Shveitsi ja Itaaliat ühendav tee, on rikka ajalooga. 57.aastal eKr, Gallia sõdade ajal, üritas Caesar vallutada alpi hõime ja kindlustada ohutu läbikäik üle Alpide. See polnud siiski võimalik enne 7-6. aastat eKr, mil rooma leegionid Augustuse juhtimise all vallutasid alpi regiooni ja kindlustasid kuru. “Tropaeum Alpinum” La Turbie´s seisab monumendina rooma leegionide kunagistele võitudele ja märgib ära alpi hõimud, keda roomlased alistasid. Keiser Claudius lasi 43. aastal laiendada väikest rada üle Summus Poeniuse, nagu Püha Bernhardi kuru siis nimetati. Parandatud teed suutsid vankrid läbida ning see märgiti ära keiserliku maanteena. Reisijate turvalisuse eest vastutasid rooma garnisonid Aostast ja Martignyst. Kuru tippu, 2464 meetri kõrgusele merepinnast ehitati väike tempel Jupiterile (Jovis), mille juurde rajati ka väike “mansio” e. pansionaat reisijate majutamiseks. Kuru oli kõige tähtsam ülekäik üle Alpide ja varustas roomlasi kõige lühema teega värskelt vallutatud provintsi Britanniasse. Jupiteri auks nimetati mägi “Mons Jovis´eks”.’

St Bernhardi mäenõlvadelt ja mungakloostrist on alguse saanud ka Bernhardiini koeratõug.

Otepää vallakeskus asub Eesti linnadest kõige kõrgemal – 150 m merepinnast.

1116- esimesed märkmed Otepää kohta Novgorodi kroonikas nime all „Medvezja Golova” (Oti pää e karu pea), samuti Läti Henriku Liivimaa kroonikast (Caput Ursi), saksa- ja ladinakeelsetest allikatest (Odenpää, Odempe). Otepää linnamägi, kust siinne asustus alguse sai, meenutas õhust vaadates karu pead.

Otepää Linnamägi on asulana kasutusel olnud I aastatuhandest. Siin ristusid peamised kauba- ja sõjateed idast läände ja põhjast lõunasse.

1224. aastal rajas Liivimaa piiskop Hermann eestlaste linnuse asemele piiskopilinnuse. See on teadaolevalt esimene Eestisse ehitatud telliskivilinnus. Tänaseks on linnusest alles vaid varemed.

4.06.1884 õnnistati Otepää Kirikumõisa pastoraadihoones sinimustvalge Eesti Üliõpilasseltsile kuulunud lipp‚ millest tänaseks on saanud Eesti trikoloor. 4. juunil 2009- Eesti lipu päeval, heisati Otepää kesklinna lipu 125. aastapäeva auks sinimustvalge lipp 20 meetri kõrgusesse lipumasti. Hetkel on see teadaolevalt Eesti kõrgeim lipumast.

Otepää on Eesti talvepealinn, mis on aga atraktiivne aastaringselt!

Otepääl on oma sajanditevanune aja-ja kultuurilugu, mis ikka veel pakub uudset avastamisrõõmu. Energiavarusid taastada saab siin nii aktiivselt tegutsedes kui ka maatikuilu nautides.